Island

8.mail 2012 võttis lennuk suuna Tallinnast Oslosse. Olime teel Reykjavikki. Sellele eelnes palju töödbioloogia õpetaja juhendamisel. Olime kogunud informatsiooni haruldaste järvepallide kohta, mida leidus nii Eestis kui Islandil. Comeniuse projekti raames saime külastada vulkaanilist saart. Ootasime reisi väga, sest reisisiht oli Euroopast väga kaugel. Öeldakse , et lennusõit on ajavõit. Nii see ka oli. Võib öelda, et see saar koosneb tardunud laavast. Suurimaks erinevuseks Eestiga oli see, et saarel puuduvad puud.

 Neid on püütud istutada, aga see pole olnud väga tulemuslik. Ilm oli nende mõistes soe, sest väljas oli +8 kraadi. Mina seda arvamust ei jaganud. Islandlased on looduse enda kasuks tööle pannud, sest geisritest tulev kuum vesi soojendab ühtlasi ka nende maju. Sealne elu on kallis ja inimesed teenivad kuus üle miljoni sealse krooni.

Ööbisime peredes ning päeval käisime avastamas Islandi loodust. Seal on palju jugasid ja geisreid.

 Õhus oli tunda väävlilõhna, mis geisripurskega kaasneb. Vaatepilt on vapustav

. Meile pakuti söögiks hailiha, selle maitse on minu arust kohutav ja näpud haisesid isegi kolm päeva hiljem. Ilus päev möödus Sinises Laguunis, see on helesinine välibassein, mille temperatuur on 39 kraadi. Õues oli muidugi külm, kuid kooslus oli meeldiv. Mind üllatas, et kohalikud islandlased seal varem viibinud polnud.

Palju oli turistilõkse, kus üritati purgis müüa kohalikku õhku. Viibisime Islandil nädal aega ja mu esimene lause mu emale peale maandumist oli, et Eesti on nii roheline. Islandi domineerivaks värviks on pruun. Island on kindlasti koht, kuhu inimene peaks vähemalt kord elus sattuma, et tagasi tulles öelda, et Eesti on ilus.

Epp-Sandra